Ođđa ruoššaluossafilbma lea almmustahttojuvvon!
Suoma ja Norgga davvi jogaid ruoššaluossanálit leat lassánan sakka maŋimuš jagiid. Makkár šládja ruoššaluossa lea ja manin dat smiehtaha dutkiid nu ollu?
Suoma ja Norgga davvi jogaid ruoššaluossanálit leat lassánan sakka maŋimuš jagiid. Makkár šládja ruoššaluossa lea ja manin dat smiehtaha dutkiid nu ollu?
Bessen oahpásmuvvat Bárentsa vierisšládjafidnu fidnokoordináhtora rollas ruoššaluosa jávkadanbivdovugiid testemii. Dutkandoaibma ollašuhttojuvvo Ohcejoga gielddas Deanu alde. Bivdotestemii laktásit moanat áššit, dego báikkálaččaid áššedovdamuša mearkkašupmi ja Deanu johkafatnasa erenomáš iešvuođat, maid ii seammás máhte oppa jurddašitge.
Cagganfiggamušain fuolakeahttá ruoššaluossa vuodjá, gođđá ja jápmá Deanus. Jápmán guliin luovvanit bibmosat, mat sáhttet váikkuhit máŋgga láhkai birrasii. Davvi-Norggas lea giđđudan oppa suoidnemánu.
Gilvva- ja alaskalupiinnain sáhttá báidnit čáppaivdnásaš láiggiid alcces dahje skeaŋkan. Čoaggimiin lupiinnaid, dahká mávssolaš cagganbarggu.
Gilvalahttima bokte válljejuvvon ovttasbargoguoimmit bargagohtet vahátlaš vierisšládjašattuiguin. WWF ja Maa- ja metsätalousnaiset buvttadit vierisšattuin diehtomateriálaid, lágidit dáhpáhusaid ja ovddidit eaktodáhtolaš barggu Suomas, Ruoŧas ja Norggas.
Dál álggus neahttasiidduid sáhttá lohkat suoma- ja eaŋgalasgillii, muhto geasi mielde daid beassá lohkat maiddái ruoŧa-, dáro- ja davvisámegillii. Gilvalahttima maŋŋá fidnui leat válljejuvvon maiddái guokte fidnoguoimmi bargat vierisšládjašattuiguin – WWF ja Maa- ja kotitalousnaiset (Eanan- ja ruovttodoallonissonat)!
Viimmatge beassá albma láhkai johtui min fidnu, man guovddážis leat vahátlaš vierisšládjašattut. Mis leat boahtimin vierisšládjašattuide laktáseaddji diehtopáhkažat, oahpahusfilmmat ja webinárat ja vel ruoššaluosa bivdovugiid gárgeheapmi ja teastabivdu.